Läbipaistvus kasvab väiksema privaatsuse hinnaga

Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid kokku, et 2017. aastast käivitatakse liikmesriikide vahel automaatne infovahetus kodanike finantsvarade üle. Selgitustes viidatakse USA uutele maksuseadustele ja sellele, et kui ELi riigid teavitavad USA maksuametit niikuinii USA residentide raha liikumistest, võiks seda ju ka omavahel teha. Seega on tegemist n-ö Euroopa Liidu ülese maksuinfo vahetamisega. Lisaks valmistab maksuinfo vahetamise süsteemi ette ka OECD.

Otsuse sisu on minu arusaamist mööda see, et pangad hakkavad Euroopa Liidu teistest riikidest pärit residentide arvete jääke ja võib-olla ka raha liikumisi raporteerima meie maksuametile, kes siis omakorda saadab selle info edasi nende koduriikide maksuametitele. Lahtiseks jääb, kas see hakkab puudutama ka Eesti elanikke. Tekib igatahes küsimus, et kui saadame teiste riikide inimeste kohta infot, miks ei peaks siis siinsele maksuametile andma ka kohalike residentide andmeid. Eriti kui deklareeritakse, et pangasaladus on surnud.

Kodanikuna arvan, et eks see kokkulepe näitab Euroopa Liidu usalduse taset oma kodanike vastu — meie niigi kadunud privaatsest eraelust kaob järjekordne tükk. Äripäev on kutsunud üles avalikustama palku, et suurendada läbipaistvust. See on kindlasti samm sarnases suunas.

Pankurina näen, et taas paneb ühiskond osa riigi kohustusi eraettevõtete õlgadele. Pank ei ole klientide jälgimise ega uurimisasutus. Rääkimata sellest, et see toob kaasa eraettevõtte seisukohast täiesti ebavajalikud kulutused, mis on seotud isikute residentsuse tuvastamisega ja raporteerimisega maksuametile. Lisakulusid toob kaasa veel asjaolu, et USA, Euroopa Liidu ja OECD finantsinfo nõudmised on erinevad ning pank peab üleval hoidma kolme erinevat süsteemi.

Ettevõtjatele ja ettevõtetele tähendab see ilmselt täielikku läbipaistvust ning rohkem selgitusi, kuna harilikust erinevad finantstehingud muutuvad riigile nähtavaks ning ilmselt hakatakse nende kohta selgitusi nõudma. Lisaks peavad ettevõtjad hakkama pangaga suhtlemisel andma veegi enam infot oma tegevuse ja residentsuse kohta. Ilmselt kaasneb sellega tõsiasi, et asjaajamine pangaga muutub paraku kohmakamaks.

Iseenesest toob see algatus kaasa ka raha liikumise kolmandatesse riikidesse ehk siis Aasia finantskeskustesse. Taoline protsess käib aga tegelikult juba ammu, kuna see samm oli paljudele oodatud. Ehk siis need, keda püütakse, on oma raha juba mujale viinud või teevad seda ning ebamugavused jäävad teiste kanda.